Äripäeva raadio

Eesti merendusklastri hinnangul võiks riik olla meretehnoloogiate katsetamisel senisest julgem. Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasma sõnul toimib koostöö ettevõtetega hästi, kuid riik peaks olema tark tellija ja uute lahenduste esimene ostja. Septembri alguses toimunud Merenduse innovatsioonipäeval arutasid umbes 200 era- ja avaliku sektori esindajat merenduse arenguvõimalusi. Laasma tõi eduka koostöö näitena Saaremaal valminud töölaeva Kratt, mis näitab Eesti võimekust toota keerukat tehnoloogiat võtmed-kätte-põhimõttel. Eesti Merendusklastri juhi Jaak Viilipuse sõnul ulatub klastri liikmesettevõtete lisandväärtus töötaja kohta umbes 77 000 euroni ehk ligikaudu poolteist korda Eesti keskmisest kõrgemale. Ettevõtted annavad tööd umbes 18 000 inimesele ning sektor on suuresti ekspordile suunatud. Eesti uue suursaartevahelise parvlaeva ehitushanke võitis aprillis Poola laevatehas CRIST S.A. ligi 50 miljoni euro suuruse pakkumusega. Konkurentsis osales ka Saaremaa ettevõtte Baltic Workboats ja BLRT Grupi…

Tartu vanalinnas tegutsev hotell Soho on läbinud põhjaliku uuenduskuuri, millega astuti samm kõrgemasse kvaliteedi- ja hinnaklassi. Ketihotellidega konkureerides panustab Soho personaalsele teenindusele, paindlikkusele ja nutikale hinnastamisele. Äripäeva sisuturundussaates räägivad Soho tegevjuht Siim Sildmäe ja brändijuht Sten Pedari, kuidas kolmest noorest ettevõtjast kasvasid hotelliarendajad ning kuidas endise hotelli London asemel sündis uue kontseptsiooniga lifestyle-hotell, kuhu on lisandunud spaa, ühistööala, lobby-baar ja hommikuprosecco. Hüpe kolmetärnihotellist neljatärnihotelliks on osutunud keerulisemaks, kui esialgu arvati. Klientidele, kes on harjunud senise hinnatasemega, tuleb selgitada, mille eest nad nüüd rohkem maksavad. „E-maili teel on väga raske selgitada, miks hind tõusis 20 eurot,“ tõdeb Sildmäe. „Aga kui nad kohale tulevad ja näevad, siis on kõige tõrksamadki kohe uue lepingu sõlminud.“ Saates räägitakse ka Eesti hotellituru laiematest väljakutsetest – Booking.com-i mõjust, Airbnb…

Saates „Password“ küsib saatejuht Hando Sinisalu, kes tänapäeval üldse enam telekat vaatab, kui noored on TikTokis ja pikkade saadete jaoks justkui aega pole. Duo Media Networksi tegevjuht Jüri Pihel ja tele- ning raadiokanalite reklaamimüügijuht Kert Kangert vaidlevad sellele vastu: eestlased veedavad suure ekraani ees endiselt üle kolme tunni päevas ning tele vaatamise aeg pole Piheli sõnul sugugi kadumas. „Kolm tundi ja kakskümmend minutit vaatab praegu keskmine Eesti inimene ööpäevas suurt ekraani,“ ütleb Pihel. Tema sõnul ei ole see aeg vähenemas, vaid pigem taas kasvamas. Tehisaru loodud võltssisu ajastul muutub üha olulisemaks usaldus: Eestis tehtud tele- ja raadiosisu usaldab Piheli sõnul umbes 75 protsenti inimestest, sisuloojaid aga ligikaudu 15 protsenti. Saates tuleb juttu sellest, miks telemõõtmine võib küll tunduda vanamoodne, kuid on endiselt lollikindel, ning miks internetis sündinud ettevõtted, näiteks Vinted, on hakanud kasutama telereklaami. Pihel toob näiteks ettevõtte, mille müüginumbrid…

Alates 1. oktoobrist langetas Läti vabariik diislikütuse aktsiisi ning värsked hinnapakkumised transpordiettevõtetele näitavad, et Lätis on kütus 2,3 senti soodsam kui Eestis. „Mis teha, esmaspäeval läks autojuhtidele juhis välja, et Lätit läbides tuleb paak täis panna,“ tunnistas Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA nõukogu esimees Tiit Parik. „Kütusekulu on kolmandik transpordiettevõtte kogukuludest ja selge on see, et rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtjad tangivad seal, kus on kõige soodsam,“ nentis Tiit Parik Autotranspordi TOPile pühendatud raadiosaates „Äripäeva TOP“. Kui tavatarbija jaoks ei ole 2,3 senti teab kui suur kokkuhoid ja kui just Valgas ei elata, siis keegi selle pärast eraldi Lätti sõitma ei hakka, siis Haanpaa taoline rahvusvaheline kontsern ostab aastas umbes 8,2 miljonit liitrit kütust. Ehk praegune hinnavahe teeb ligi 189 000 eurot kokkuhoidu aastas ja see on niigi õhukeseks lihvitud transpordiäris vägagi arvestatav summa. Teine saatekülaline, Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten…

2027. aasta turundusplaanid ja eelarved hakkavad paika saama. Seekordses saates vaatame kahe suure Eesti ettevõtte näitel, milliste põhimõtete järgi turunduseelarvet koostatakse, kuhu investeeringud liiguvad ning millist rolli mängivad järgmise aasta plaanides inimesed, AI ja turunduskanalid. Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja Sportland Grupi turundusjuht Liis Veersalu räägivad, miks ei tasu eelarvet jäigalt kanalite vahel lukustada, kuidas tasakaalustada müüki ja brändiehitust ning milline koht on plaanides välimeedial, digil ja sponsorlusel. Laik-Lõhmuse sõnul näitavad just rasked ajad, kui tugev on bränd ja kas tarbija valib selle ka allahindluseta. Veersalu selgitab, kuidas Sportland tahab AI abil vabaneva aja suunata äri paremasse mõistmisse. Mediabrokeri äriarendus- ja innovatsiooni juht Britta Gassmann toob välja, et Eesti ettevõtete turunduskulud on kasvanud keskmiselt 3,2 protsendini käibest. Samal ajal on hakanud rahunema digikanalitesse investeerimine: iga lisanduv…

Tehisintellekt muudab järjest enam seda, kuidas kliendid ostuotsuseid teevad – AI abil võrreldakse pakkujaid, koostatakse detailseid päringuid ja hinnatakse isegi seda, kui palju üks või teine lahendus maksma peaks. Mida see tähendab müügiinimese jaoks ja kuidas vältida olukorda, kus klient on juba enne esimest vestlust AI soovituste põhjal oma otsuse justkui ära teinud? Saates "Nimed müügitahvlil“ arutasid Silver Rooger ja Mardo Kase, kuidas on AI muutnud müügi- ja ostuprotsessi ning miks ei tähenda põhjalik kliendipäring veel seda, et klient tegelikult teab, mida tal vaja on. Räägiti ka sellest, kuidas jõuda AI soovitatud pakkujate nimekirja, kuidas reageerida väitele "AI ütles, et see peaks maksma palju vähem“ ning miks tasub pakkumise saatmise asemel kliendiga esmalt päriselt rääkida. Saate teises pooles vaadati lähemalt levinud vigu teenuste ja koolituste ostmisel: miks ei tasu lähtuda ainult eelarvest või turu keskmisest hinnast ning kuidas keskenduda sellele, millist tulemust ostuga tegelikult…

Augusti algul riidebrändiga Islaa välja tulnud Ane Mitt oskas vaid sokiauku kinni traageldada, kui viis paberile kritseldatud disaini õmblejale, et valmiks esimene prototüüp. "Sa ei pea kõike oskama, et alustada," on ta veendunud. Kahel töökohal rapsinud noor taipas ühel hetkel, et midagi on tema elus paigast. "Nii väsitav oli. Vaba aega kuidagi ei olnud üldse. Kogu aeg töötasin, aga samas raha ka ei olnud." Selleks, et palgatöö jätta ja loodetavasti tulevikus vältida sentide lugemist, pidi ta esmalt mõistma, et alustamiseks ei ole vaja kellegi luba. "Kindlaid reegleid ei ole. Sa võidki igal hommikul ärgata ja olla ükskõik kes,“ kirjeldas ta, mis andis julguse liikuda oma riidebrändi asutamise suunas. Mitt alustas kaks aastat tagasi palgatöö kõrvalt sotsiaalmeediasse postitamisega, et tulevasel ettevõttel oleks oma turunduskanal. Nüüd on tal umbes 40 000 jälgijat ja ta teenib koostööpakkumistega piisavalt, et keskenduda sisuloomele ja ettevõtlusele. Saates rääkis Mitt, mis sütitas teda looma oma riidebrändi,…

Portugali lõunarannikul Algarves tegutsev kinnisvaramaakler Katrin Siska hoiab oma eestlastest püsikliente. Saates “Ruutmeetrite taga” räägib Eestis seni hästi tuntud kui menubändi Vanilla Ninja liige Katrin Siska, et Portugalis maakleri tööga kohanemine võttis tal aega. Praeguseks on ta enda sõnul aga üks edukamaid maaklereid pereettevõttena tegutsevas büroos Villas Key, mis nimele vaatamata tegeleb villade ja majade kõrval ka maatükkide ja korterite vahendamisega. “Selle jätan enda teada, palju ma müün, aga iga aastaga järjest rohkem,” märgib Siska. Eestist pärit kliente on Siskal paarkümmend ning mõni neist on Algarvesse investeerinud juba mitme miljoni eest. “Mõni ostab igal aastal midagi uut ja on minuga juba kolm aastat kaasa jõlkunud. Mõni on läinud omapäi uitama ja saanud vastu näppe,” iseloomustab Siska Eestist pärit huvilisi. Seetõttu nimetab Siska saates viis kriteeriumi, mis peavad kindlasti olema kinnisvaral, millesse tasub Algarves investeerida ning räägib ka üüriäri riskidest ja tootlusest,…

KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus kujuneb aastate jooksul ja võib kaua märkamatult süveneda. Üheks esimeseks märgiks võib olla hoopis see, et trepist üles minemine muutub vaevalisemaks, senine liikumine raskemaks või tekivad püsiv köha ja hingeldus ning väljahingamisse sigineb vilistamine. Sageli pannakse muutused vanuse või kehvema vormi arvele ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba välja kujunenud. Tervisetarga saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kopsuarst Pille Mukk, mis KOKi puhul kopsudes tegelikult toimub, miks väljahingamine muutub vilisevaks ning kuidas haigust diagnoositakse. Juttu tuleb ka sellest, miks KOK on aladiagnoositud, kuidas kopsufunktsiooni mõõtmine aitab haigusele jälile saada ning miks tasub märgata muutusi oma tavapärases koormustaluvuses. Oluline teema on suitsetamine, kuid ka e-sigaretid. Dr Mukk selgitab, miks veipimisel tekkivat aerosooli ei maksa pidada süütuks veeauruks: e-sigareti vedelikku kuumutades jõuavad…

Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist. Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägime, millised kaubandustavad on toidu tarneahelas keelatud, millised lubatud üksnes kindlatel tingimustel ning kus jookseb piir tavapärase ärilise läbirääkimise ja tugevama osapoole positsiooni kuritarvitamise vahel. Juttu tuleb muu hulgas turundus- ja logistikatasudest, leppetrahvidest, toodete sortimendist väljaarvamisest ning sellest, kui täpselt peab jaekett tarnijale selgitama erinevate lisatasude kujunemist. Samuti räägime, miks peab tasu taga olema konkreetne ja kontrollitav teenus ning kuidas aitavad läbipaistvad kokkulepped vähendada vaidlusi. Konkurentsiamet plaanib järgmisena pöörata rohkem tähelepanu ka teistele toidu tarneahela osadele, sealhulgas töötlejatele. Saates on külas Konkurentsiameti esindaja Helena Tipp ja Rimi…

Ettevõtete investeerimisaktiivsus on taastumas, kuid nende kiire kasv nõuab ka riskide varajast juhtimist, ütles Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko Äripäeva raadiosaates “Kiired ja vihased”. Savtšenko sõnul on ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas ning ka pangas on näha rohkem investeerimisplaane. Kasvu otsitakse nii efektiivsuse parandamisest kui ka uutele turgudele laienemisest. Savtšenko hinnaangul ei taasu investeerimisotsuseid teha ainult optimismi najal, vaid läbi tuleks mõelda ka olukorrad, kus oodatud käibekasv jääb siiski väiksemaks, finantseerimiskulu suureneb või sisendhinnad kallinevad. „Excel kannatab kõike,“ märkis ta, viidates võimalusele erinevaid stsenaariume enne otsuse tegemist läbi mängida. Eriti palju riske võib tema hinnangul ettevõttele tuua välisturgudele laienemine, sest tuleb arvestada lisaks ka klientide maksekäitumise, valuutakursside ja intressimäärade muutumisega. „Riskide olulisus tuleb välja siis, kui need realiseeruvad, aga siis on üldiselt juba hilja,“ ütles…

Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima. Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt. Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks. Samuti ei saa tema hinnanagul toidu või joogiga organismi lihtsalt „detoksida“, sest keha tegeleb nende protsessidega loomupäraselt ise. “Probleem tekib siis, kui mõni üksik uuringutulemus või võimalik mõju võetakse kontekstist välja ning sellest tehakse üldine reegel. Eriti keeruline on sellist infot ära tunda juhul, kui seda jagab autoriteetse kuvandiga spetsialist,“ ütles Kopliste.…

Eesti taristuehituses jagub lähiaastateks tööd ohtralt, kuid teravamaks muutub küsimus, kes selle kõik ära teeb. Kogenud insenere napib juba praegu ning samal ajal lahkub osa seniseid spetsialiste vanuse tõttu tööturult. Kuigi insenerierialadele astujate arv on viimastel aastatel kasvanud, võib demograafiline langus mõne aasta pärast olukorda taas tugevalt muuta. Saates “Targem taristu” räägitakse, miks algab taristusektori järelkasvu kasvatamine juba põhikooli reaalainete tunnist, kuidas hoida noori ülikoolis ning miks ei tohiks tööandja ahvatleda noort inseneri õpinguid töö kasuks pooleli jätma. Juttu tuleb ka praktikast, stipendiumidest ja sellest, kuidas anda noorele võimalikult vara päris töökogemus ning näidata, kui erinevaid karjäärivõimalusi taristuehitus tegelikult pakub. Arutatakse ka selle üle, milliseid insenere Eesti kõige rohkem vajab, kuidas ettevõtted ja riik saavad järelkasvu kasvatamisse ise panustada ning kas tehisintellekt võiks tööjõupuudust leevendada. Saates jagavad kogemusi Verstoni…

Saates tuleb Äripäeva kirjastuse värske “Persoonibrändi käsiraamatu” autori Liisi Toomiga juttu sellest, mis asi on üldse persoonibränd, kas ja kuidas eristub see eneseturundusest ning kas seda on vaja ainult suunamudijatel ja staartegijatel. Saame teada, kuidas persoonibrändiga tegelemine aitab luua selgust iseendas, oma eesmärkides ja tegevuskavades, eristuda teistest ekspertidest ning ühtlasi luua nähtavust. Lisaks kuuleme häid mõtteid, kuidas enda tööd, hetkeseisu ning tulevikuvisioone mõtestada. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol Liisi Toom

Kevadel naases president Alar Karise delegatsioon Kasahstanist rõõmusõnumiga: õige pea hakkavad miljonid tonnid sealset teravilja liikuma mööda raudteed Muuga sadamasse. “Mina pigem ei usu sellesse,” tunnistas Eesti Raudtee peadirektor Merle Kurvits, kelle sõnul pole küsimus mitte niivõrd meie valmisolekus, kuivõrd kaubasaatja enda riskis. “Kui Kesk-Aasia suunda vaadata, siis kaubamahtu, mida mööda raudteed vedada, seal tõepoolest on. Aga kõik, kes selliseid logistikaahelaid planeerivad, vaatavad ka seda, millised on kaasnevad riskid. Paraku tuleb raudtee läbi Venemaa ja me oleme sõltuvad praegusest julgeolekuolukorrast. Eeldada täna, et lähiajal saab raudteevedude kasv läbi Venemaa olema väga suur, ma pigem ei usu,” lausus Merle Kurvits “Logistikauudised eetris” raadiosaates. Tema sõnul kulub sellise kaubakoridori käimalükkamiseks ja väljatöötamiseks üksjagu palju ressurssi ja kui see äri võib mingil hetkel meist sõltumatutel põhjustel katkeda, peab olema kaubasaatjal olemas alternatiiv. “Balti riikide…

Oktoober on Eestis elanikkonnakaitse kuu ning 14. oktoobril toimub selle aasta viimane üleriigiline ohuteavituse test. Saates räägivad Päästeameti ohuteavituse ekspert Maret Põldveer, varjumisnõunik Kristjan Sõrg ja Levira tehnika- ja IT-direktor Kristo Kaasan, mis testi ajal juhtub ja kuidas seda päeva enda heaks kasutada. Juba ennelõunal saabub telefonidesse meeldetuletuse SMS ning kell 15 käivituvad äpiteavitused, sireenid ja ERR-i ekraaniribad. Külalised selgitavad, miks uut süsteemi testitakse ja miks hääletul režiimil telefon öist hoiatust praegu vahele jätab. Lahendus on tulekul: 2027. aasta esimeses kvartalis peaks tööle hakkama mobiilvõrgupõhine välkteavitus (cell broadcast), mis suudab telefoni äratada ka „ära sega“-režiimis. Juttu tuleb ka ringhäälinguvõrgul põhinevast taskusireenist, mille katsetuste lõppraport avalikustatakse enne jõule, ning tulevikus lisanduvast satelliidipõhisest teavitusest. Varjumisnõunik annab praktilised juhised: kuhu hoones minna, miks on keldrid ja akendeta ruumid…

Euroopa Liidu uued pakendinõuded muudavad väikeste e-kaupmeeste jaoks piiriülese müügi kohati nii kalliks ja bürokraatlikuks, et mõnest välisturust on mõistlikum üldse loobuda, rääkisid e-kauplejad. Sanmare Trade'i esindaja Martin Rootsi tõi näiteks Portugali, kus ettevõttele pakuti volitatud esindaja registreerimise ja aruandluse eest esimesel aastal ligi 1100 euro suurust tasu, millele lisanduvad pakenditasud. Kui riigis tehakse aastas vaid kümmekond müüki, ei ole sellisel turul tegutsemine enam majanduslikult mõistlik. Firma ongi uute nõuete tõttu loobunud müügist neljal-viiel väiksema müügimahuga turul. Ka Bon Vegani juhi Karin Milleri sõnul mõjutavad uued kohustused juba ettevõtte ekspordistrateegiat. Kui varem oli e-kaubandus hea ja suhteliselt odav viis uue turu katsetamiseks, siis nüüd võivad registreerimis-, aruandlus- ja esindajakohustused muuta selle liiga keeruliseks. Seetõttu on Bon Vegan loobunud e-kaubanduse kaudu müügist näiteks Rootsi ja Iirimaale ning vaatab uutele turgudele minnes taas…

Balti elektrivõrk ehitati ajal, mil suured elektrijaamad edastasid elektrit ühes suunas tarbijatele. Tänapäeval võib aga igaüks olla ka elektritootja ning see muudab kogu süsteemi. Saatejuht Hando Sinisalu räägib hiljuti jõud ühendanud Netcontroli ja ABB esindajate Kristaps Alcmanise (Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht) ja Dainius Bružasega (ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht) sellest, kuidas piirkonna elektrivõrk peab muutuma paindlikumaks, automatiseeritumaks ja turvalisemaks. Ainuüksi päikese- ja tuuleenergia kasutamine ei ole enam piisavalt tasuv. Tulevik kuulub hübriidjaamadele, kus taastuvenergia ühendatakse energiasalvestusega – olgu selleks akud, vesi või soojus. Kulud langevad, kuid „see on maraton, mitte sprint“, ütleb Bružas. Mõlemad külalised usuvad, et elektrinõudlus jätkab kasvamist, mida veavad elektriautod, soojuspumbad, elektribussid ja andmekeskused. „Kõik, mida saab elektrifitseerida, elektrifitseeritakse.“ Külalised räägivad ka Baltimaade pikkadest metsasid läbivatest…

Tööstusjuhtide ootus, et riigil oleks pikk plaan ja stabiilsem majanduskeskkond, on mõistetav, ütles majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras. Värske majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ütles saates "Tööstusuudised eetris", et tööstus on tubli sektor, kus on olemas soov innoveerida, automatiseerida ja digitaliseerida. Ta lisas, et senises töös pole tal tööstusega palju kokkupuudet olnud, kuid ta soovib ministrina end sektoriga kurssi viia. "Ma ei ole sellel nädalal (salvestus toimus 25. septembril – toim) jõudnud veel erialaliitudega kohtuda, aga see on mul plaanis. Minu meeskond saadab varsti kindlasti kohtumispalve. See soov mul on, et end paremini kurssi viia ja vahetumalt kogemusi saada," kinnitas Vahtras. Minister kommenteeris saates ka värsket tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlust, kus toodi välja sektori peamised mured. Tööstusjuhid nimetasid riigi pika plaani puudumist, ebastabiilset majanduskeskkonda, maksupoliitikat, oskustööjõuga seotud probleeme ja liigset bürokraatiat. Vahtras…

Ettevõtte üritust planeerides ei pea esimene küsimus olema, kuhu inimesed ära mahutada. Hoopis põnevam on mõelda, millise kogemusega nad päeva lõpus koju lähevad. Tartus võib seminar toimuda kunstimuuseumis, kontserdisaalist saada gala- või konverentsipaik ning ajaloolise Ülikooli Kohviku üheksa ruumi võimaldavad ühe katuse all mängida väga erinevate ürituse formaatidega. Sisuturundussaates „Lõunapaus“ räägime, miks ettevõtted otsivad klassikalise seminari ja toitlustuse asemel järjest enam terviklikku sündmust ning milliseid võimalusi Tartu selleks pakub. Ülikooli Kohviku perenaise Rete Kustassoo sõnul ei tasu lasta end eksitada isegi maja nimest – traditsioonilisest kohvikust ollakse tänaseks üsna kaugele jõutud ning põhisuunaks on saanud erinevad sündmused. Üheksa eriilmelist ruumi annavad korraldajale mänguruumi. „Siin on tõesti taevas ainult piiriks,“ ütleb Kustassoo ja lisab, et sama ruum võib ühel päeval olla seminaripaik, teisel peosaal ning järgmisel sootuks tantsupõrand. Tartu Kunstimuuseumi…

Juht ei saa oma rollist tulenevalt end alati ausalt avada, kuigi pea võib infost plahvatada. Ka võib kinni jääda endasarnaste inimeste või sektori mulli, mis pidurdab arengut ja uute vaatenurkade avastamist. Saates räägivad koolitaja ja autor Aira Tammemäe ning kommunikatsioonijuht Meelis Kompus juhtimisüksindusest, isiksusetüüpidest, mõtete võrdlemisest ja sellest, ja mis ootab juhte ees Tuumikus, uues juhtide võrgustikus. Ja mis vähemalt sama oluline – saame teada, et Tuumik aitab äri ka teha. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Äripäev, fotol vasakult Aira Tammemäe, Meelis Kompus

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks. Septembri „Soraineni sageduse“ saates räägime AI-tööriistade järjest kasvava kasutusega seotud suurenevast nõudlusest andmekeskuste järele; sellest, kuidas mõjutab Soome andmekeskuste buum meie elektrihindasid ja tööjõuturgu; kas Eesti peaks kiirendama andmekeskuste ehitamist või pigem rõõmustama, kui neid rajatakse mujale, ning seotud väärtus- ja kulude-tulude dilemmadest nii tarbija, ettevõtja kui ka riigi…

Täitemenetlus puudutab nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka kohtutäitureid ning kavandatavad seadusemuudatused toovad sellesse valdkonda mitmeid täpsustusi. Millised muudatused on plaanis ja mida need võiksid tähendada igapäevases täitemenetluses? „Teabeva tunnis“ räägime muu hulgas sellest, mis saab täitemenetlusest võlgniku surma korral, kuidas muutuks kohtutäituri tegevuse peale kaebamine ning millistel juhtudel võiks kohtutäitur piirata võlgniku juurdepääsu tema kohta tehtud päringute infole. Samuti vaatame lähemalt kohtutäituri tasude ja täitekulude arvestust erinevates olukordades, kinnisasja sundtäitmisega ühinemist ning seda, kuidas täpsustatakse kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise, andmevahetuse ja järelevalve reegleid. Juttu tuleb ka sellest, mida peaksid sissenõudjad ja ettevõtted muudatuste võimalikuks jõustumiseks oma tegevuses arvestama ning milliseid täitemenetluse valdkondi kavandatav eelnõu ei muuda. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon. Saadet juhib…

„Ettevõtlik Tallinn“ sisuturundussaate 7. osas uurime, mida on alustaval ettevõtjal tänapäeval tegelikult vaja olukorras, kus tehisaru ja uued tehnoloogiad võimaldavad idee üha kiiremini tooteks vormida ning ettevõtte loomine on lihtsam kui kunagi varem. Hea idee üksi siiski edu ei taga. Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus räägivad, miks jäävad alustavad ettevõtjad endiselt hätta kliendi leidmise, müügi ja oma idee valideerimisega, millal tasub inkubaatorisse tulla ning kas avaliku raha toel ettevõtluse toetamine võib muuta alustaja ka liiga mugavaks. Juttu tuleb ka noorte ettevõtlusest, AIst ja vibe-koodimisest ning Tallinna ambitsioonist kasvatada ettevõtlusinkubaatorist rahvusvaheliselt tuntud stardiplatvorm ja kujuneda Põhjamaades tuntud kohaks, kuhu tullakse ettevõtet alustama. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Tallinna Ettevõtlusinkubaatori juhatuse liige Eve Peeterson ja programmijuht Nele Plutus Foto: Merlin Zuzjonok

Tartu õhuruumi võib tekkida Euroopa esimene liiklussüsteem mehitamata õhusõidukitele. Lennundusklastri juhatuse liige ja TrackDeep asutaja Andy Viikmaa usub, et kui plaan realiseerub, võidaksid sellest kõik. "Kõik osapooled on väga entusiastlikud ja me tõesti loodame, et see plaan õnnestub. Kui see ülelinnaline kontrollitud õhuruum Tartusse tekib, siis see annab väga suure eelise," rääkis Viikmaa. "Muidugi on ka kitsaskohti ja me peame aru saama, et see ei juhtu homme, aga me eeldame, et see saab teoks paari aasta jooksul," lisas Viikmaa. Liikluskorraldus tudengilinna õhuruumis saaks toimuda tänu U-space süsteemile. See on spetsiaalselt droonidele mõeldud õhuruum, kus liiklust korraldatakse digitaalsete teenuste abil. "Sisuliselt tähendab see seda, et meil on võimalik liikmesriikides kehtestada üks piirkond, kus me tahame detailsemalt ära reguleerida, kuidas meil droonid õhuruumis toimetavad," rääkis Triniti advokaat Kristena Kutti. "See võimaldab hästi dünaamilist liikumist. Näiteks kui on vaja mingisugune…

Kui Liina ja Lauri Treimann 2017. aastal aja maha võtta otsustasid, kujunes paus oodatust märksa lühemaks. Ühisest kirest mööbli ja sisekujunduse vastu sündis Treimann Mööbel & Disain, mille juhtimisel usaldavad nad tänaseni palju oma maitset ja kõhutunnet. Üheksa aastat hiljem on pereettevõte põimunud Treimannide igapäevaeluga väga tihedalt. Liina ja Lauri räägivad, kuidas nad abikaasade ja äripartneritena teineteist tasakaalustavad, millised julged valikud on end õigustanud ja kuhu tahaksid nad veel jõuda. Vestluses lööb kaasa ka 19-aastane Jens Harald, kes on pereettevõttega koos üles kasvanud ja vaatab selle tegemisi juba järjest enam järgmise põlvkonna pilguga. Saadet „Võitjate põlvkonnad“ juhib Kristel Viitmann. Pildil Liina, Lauri ja Jens Harald Treimann. Foto: Äripäev

Euroopa Komisjoni uus tegevuskava näeb ette, et elektri osakaal Euroopa energiatarbimises kasvab praeguselt 23 protsendilt 46 protsendile. Selleks peab elekter muutuma tööstusele ja majapidamistele fossiilkütustest kättesaadavamaks ning elektrivõrk uute investeeringutega sammu pidama. Euroopa elektrifitseerimise üks keskseid probleeme on praegu elektri hind võrreldes fossiilkütustega, rääkis “Cleantechi” saates Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun. Elektriline lahendus võib küll energiat märksa tõhusamalt kasutada, kuid kui elekter ise on tarbijale kallis, ei anna see ettevõttele või majapidamisele piisavat põhjust gaasist või muust fossiilkütusest loobuda. Seetõttu ei käi Euroopa elektrifitseerimise arutelu ainult uute elektrijaamade üle. Sama olulised on maksud ja võrgutasud ning küsimus, kuidas on energia lõpphind tarbija jaoks kujundatud. Braun toob saates välja, et osa neist otsustest ei ole Euroopa Komisjoni, vaid liikmesriikide käes. See tähendab, et…

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“. RIA küberturvalisuse analüütiku Helena Jürgensoni sõnul algab ettevõtte küberturvalisus juhist. Juht peab infoturberiske käsitlema samamoodi nagu teisi äririske ning looma ettevõttes keskkonna, kus turvalisus ei ole ainult IT- või infoturbejuhi ülesanne. Kui juhtkond turvanõuetesse tõsiselt ei suhtu, kandub sama suhtumine edasi ka töötajatele. Seda, miks ei saa kogu vastutust panna töötajale, näitab ka Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskeli toodud statistika. Töötajatest, kellele Phishbite on saatnud vähemalt kümme õngitsussimulatsiooni, on 66% vähemalt korra eksinud. Keskeli sõnul võivad õnge minna ka kogenud IT- ja infoturbejuhid, sest sageli…

AI-buumi üks külg on füüsiline taristu, millel tehisintellekt töötab. Ka Eesti saab peagi laieneva andmekeskuse näol täiesti uues mastaabis tehisaru arvutusvõimsust. "Äri ja tehnoloogia" saates räägime, miks vajab AI-buum nii palju elektrit, kiipe ja taristut, milline on AI andmekeskuste majanduslik väärtus ja mis võimalus on AI-arvutusvõimsuse võidujooksus Eestil. Teemat avavad andmekeskusi arendava Tensor Estate kaasasutaja Martin Salo ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan. Vestlust suunab Äritehnoloogia.ee juht Indrek Kald. Pildil Martin Salo ja Gert Jervan. Foto: Indrek Kald

Millised inimesed on tuleviku tööstuses tõeliselt kullahinnaga ja kuidas leida oma koht ettevõttes, kus on ligi 250 erinevat ametit? Saates räägivad Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) personalidirektor Kaija Teemägi ja personalipartner Sofja Kurganova sellest, kuidas tehnoloogia ja andmed on muutnud nii tootmistööd kui ka inimestele esitatavaid ootusi. Juttu tuleb praktikast kui võimalusest tööstusvaldkonnaga tutvust teha ja sinna siseneda, inimese ja töö kokkusobivuse hindamisest ning sellest, miks CV üksi ei näita, millised hoiakud ja oskused kandidaadil on. Samuti räägitakse sellest, kuidas tänapäevane tööstus vajab üha enam inimesi, kes oskavad lisaks numbrite jälgimisele märgata nende taga seoseid, prognoosida muutusi ja mõista tervikpilti. Saates tuleb juttu ka VKG õppekeskusest, kus kogenud töötajad annavad oma teadmisi edasi noorematele ja noored aitavad omakorda seniseid protsesse värske pilguga uuendada. Arutletakse, miks on tuleviku töötaja puhul erialaste teadmiste kõrval üha olulisemad uudishimu,…

AI abil migreeni kohta infot otsiv patsient võib enne arsti vastuvõttu oma probleemi paremini läbi mõelda ja konsultatsioonis aktiivsemalt kaasa rääkida, leiab Confido Meditsiinikeskuse neuroloog prof Toomas Toomsoo. Ta lisab, et sobiva ravi leiab siiski arst, kes erinevalt AIst oskab arvestada konkreetse inimese tervise eripäradega. Tervisetarga saates räägime, kuidas arst patsiendile sobivat migreeniravi valib ja millal saab öelda, et ravi on andnud hea tulemuse. Näiteks toob Toomsoo patsiendi, kelle peavalupäevade arvu õnnestus 17–18 päevalt vähendada kuuele päevale kuus ja ta oli väga õnnelik. Mõne teise jaoks on aga ka kuus valupäeva väga palju ja ka siis otsitakse võimalusi nende päevade arvu vähendamiseks. Juttu tuleb ka sellest, miks üks ravim ei pruugi kõigile sobida, milliseid ravivõimalusi tänapäeval leidub, kuidas aitab peavalupäevik ravi mõju hinnata ning miks võib liiga sage valuvaigistite tarvitamine hakata ise peavalu põhjustama. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil prof Toomas Toomsoo Pildi…

Tehisaru toob muutusi paljudesse valdkondadesse ja suurele osale ettevõtetest. Kuidas inimesed end harivad ja töötavad, kuidas ja kellele uusi tooteid-teenuseid luuakse, see näeb üsna pea tänasega võrreldes vägagi teistmoodi välja. Millised on muutused tehnoloogiaettevõtetes? Mis oskustega töötajaid on vaja ja kuidas neid leida? Mis tooks Eesti IKT-sektorisse juurde uusi inimesi oma kogemuste ja teadmistega, sealjuures n-ö karjääripöörajaid? Milline roll on siin tehnoloogiaharidusel ja kuidas õpe tehisaru mõjul muutub? Ning kui üha rohkemad meist niigi vaibkoodivad, miks veel õppida programmeerimist? Neil teemadel räägime tehnoloogiakooli //kood tegevjuhi Lauri Haava ning IT-ettevõtja ja nimeka tehnoloogiajuhi Agur Jõgiga. Saadet juhib Äritehnoloogia juht Indrek Kald. Pildil Lauri Haav ja Agur Jõgi. Foto: Indrek Kald

Külma hooaja lähenedes kerkib taas küsimus, milliseks võivad kujuneda talvised elektrihinnad ja mida saab inimene ise oma elektrikulude juhtimiseks teha. Kuigi Lähis-Ida konfliktist mõjutatud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid lisavad turule ebakindlust, ei saa talve hinda ette ennustada. Seetõttu tasub lähtuda eelkõige enda tarbimisest ja riskitaluvusest, rääkisid Alexela erakliendi segmendijuht Ester Ausmees ja energiakaubanduse juht Kalvi Nõu sisuturundussaates „Energiakool“. Ausmehe sõnul tasub enne talve alustuseks vaadata tagasi möödunud küttehooajale. „Mina soovitaksin küsida endalt, kas eelmisel talvel olid minu elektriarved minu jaoks okeid. Ma arvan, et sealt pealt saab juba päris hästi edasi minna,“ ütles Ausmees. Alexela energiakaubanduse juhi, Kalvi Nõu sõnul mõjutavad praegu elektrituru väljavaadet muu hulgas Lähis-Ida konflikti tõttu tõusnud gaasihind ja Põhjamaade madalad hüdroreservid. Viimased pole pärast eelmist külma talve piisavalt taastunud, mistõttu on turul vähem soodsat…

"UNESCOga suhtlemine on minu silmis olnud väga ebaeetiline, avalikkust on desinformeeritud, et kohe-kohe vistakse välja... Isegi sellist mõtet ei ole üheski UNESCO kirjas märgitud," kritiseeris muinsuskaitse tegevust arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Saates "Kinnisvaratund" rääkis Hallas-Murula Estonia teatri juurdeehituse variantidest lähemalt, ent ka nende mõjudest ning võimalustest Ta avas ka teatri laiendusega seotud vaidluse tagamaid ning arutles Stalini-aegse pärandi ja selle üle, mida sellega teha. Küsis arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson. Fotol on arhitektuuriajaloo ja -teooria doktor ning Estonia teatri Uue Turu ala detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostaja Karin Hallas-Murula. Foto autor: Siim Sultson

Eesti start-up-ökosüsteem on jõudnud etappi, kus seniste eduetappide ja edetabelikohtade kõrval otsitakse ühist pikaajalist sihti, räägiti Äripäeva raadios. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi idusektori valdkonnajuhi Liisi Kirchi ja Startup Estonia juhi Vaido Mikheimi kinnitusel valmib avaliku ja erasektori koostöös idusektori visioon aastaks 2035. Liisi Kirchi sõnul on visioonidokumendi eesmärk koondada ökosüsteemi osapooled ja leppida kokku ühised prioriteedid. “Näen, et see sama visioonidokument võiks sektori osapooli regulaarselt kokku tuua, et saaksime arutada ja vaadata, kus me hetkel oleme ning kuhu liigume. Kui mingi asi hakkab minema kreeni, saame reageerida piisavalt kiiresti,” selgitas Kirch. Raadiosaates “Ükssarvikute kasvulava” tuli jutuks iduettevõtluse järelkasvu toetamine alates koolipingist, teaduspõhise süvatehnoloogia arendamine ning kohalike ettevõtjate panus ühiskonda. Samuti arutleti selle üle, kuidas tehisaru ja vibe coding ehk tehisaruga koodi kirjutamine muudavad idufirmade…

Eesti majandus näitab taas kasvumärke, kuid taastumist ei saa kirjutada ainult meie enda tubliduse arvele, leidsid asjatundjad Äripäeva raadios. Äripäeva raadiosaates “Finantsuudised fookuses” rääkisid Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juht Rasmus Kattai ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller, et majanduse kasvuhoog tuleb nii tugevamatelt välisturgudelt kui ka riigi kulutustest. Samal ajal sõltub järgmine kasvufaas sellest, kas ettevõtted suudavad investeerida, tootlikkust kasvatada ja tehisintellekti päriselt tööle panna. Rasmus Kattai sõnul oleme pärast keerulisi aastaid liikumas tagasi pikemaajalisele kasvutrajektoorile. Olavi Miller märgib aga, et osa Eesti paremast käekäigust tuleb sellest, et Soomel, Rootsil ja Leedul läheb paremini. See tõstatab küsimuse, kui palju peegeldab praegune kasv Eesti enda tugevnenud konkurentsivõimet. Äripäeva raadiosaates arutati põhjalikult ka riigivõla kiiret kasvu. Kattai sõnul muutub probleem teravamaks iga järgmise kriisiga, sest majanduse…

Tehisintellekt jõuab üha enam kaupmehe igapäevatöösse, aidates vähendada kadusid ja käsitööd, tõhustada töökorraldust ning pakkuda kliendile mugavamat ostukogemust. Nixori ärijuht Asse Hang ja äriarenduse projektijuht Anton Martšenko räägivad saates, et tehnoloogiat ei tasu rakendada lihtsalt AI kasutamise pärast – kõigepealt tuleb aru saada, millist konkreetset äriprobleemi soovitakse lahendada. Saates selgitavad Hang ja Martšenko, kuidas saab tehisintellekti kasutada varguste ja muude kadude vähendamiseks ning iseteeninduskassade ja kaupluste olemasolevate kaamerasüsteemide targemaks muutmiseks. Samuti räägitakse sellest, kuidas AI aitab prognoosida nõudlust ja varusid ning millist rolli mängivad seejuures ettevõtte andmete kvaliteet ja erinevate süsteemide omavaheline ühendamine. Juttu tuleb ka sellest, kuidas muudab tehnoloogia kaupluste töötajate rolli, millised lahendused võivad lähiaastatel poodides tavapäraseks muutuda ning kuhu tasub kaupmehel piiratud investeerimisvõimaluste korral raha suunata, et…

Majanduseksperdi Raivo Vare sõnul on eskalatsioonioht Hormuzi väinas tõsine ning Iraan on suureks sõjaks valmistunud pidevalt. Seoses pingestuva olukorraga on kõrgem gaasi hind saabuval talvel paratamatu ning see saaks Vare sõnul langeda vaid siis kui sõda saaks läbi, mis pole aga tõenäoline. "Venelased on väidetavalt andnud iraanlastele üle raktiivmootoritega droonide võimekuse ning hiljuti olevat Iraan tankerit rünnanud ballistilise raketiga, mida on oluliselt raskem tõrjuda," toob Vare saates "Energiatund" näiteid Iraani sõjakatest sammudest. Ameerika Ühendriigid otsivad Vare sõnul jätkuvalt võimalusi olukorrast välja tagurdamiseks, mis pole aga lihtne. Hoopis tõenäolisem on aga see, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude regionaalne väejuhatus CENTCOM on hoopis valmistunud sõjategevuseks aasta lõpuni. Väga ohtlikuks pretsedendiks peab Raivo Vare Iraani soovi kinnistada koostöös Omaaniga väina läbivate laevadele kehtestavat maksu. "Kui riik määrab läbisõidutolli nagu röövparun, loob see ohtliku…

Toidupakendite märgise Nutri-Score pole piisavalt head süsteemi ja jätab palju olulist arvesse võtmata, leiavad toidutööstuse esindajad. Nutri-Score on Prantsusmaal loodud toodete hindamise süsteem, mis peaks aitama tarbijatel poodides hõlpsalt tervislikumaid valikuid teha. Süsteem on kogunud nii pooldajaid kui vastaseid ja pakkunud viimastel kuudel palju kõneainet. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole liit tarbijatele lisainfo andmise vastu ja samas on kogu vajalik info juba praegu pakenditel olemas. „Ja see pole sugugi nii keerulises kirjas, nagu seda püütakse väita,“ rõhutas Potisepp. Toidutööstuskontserni Maag Foodi turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus lisas, et Nutri-Score on liiga lihtsustatud märgs, mis annab tootele hinde vastavalt toitainealasele väärtusele ja ei arvesta valmistamisviisi ega tarbimissagedust. „See on selline isoleeritud süsteem, mis annab üksikule tootele hinde, kuid üldjoontes me ju ei tarbi üksikut toodet,“ oli Laik-Lõhmus kriitiline. Ka Laik-Lõhmus…

Tallinna majandusnäitajad annavad põhjust mõõdukaks optimismiks, kuid ettevõtjate igapäevane tunnetus ei pruugi statistikaga veel sammu pidada. Sisuturundussaates „Ettevõtlik Tallinn“ arutavad Tallinna ettevõtlusteenistuse majandusanalüütik Hanna Tiigimäe, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, milline on pealinna ettevõtluskeskkonna tegelik tervis, miks majandusnäitajate paranemine ei ole veel jõudnud ettevõtja rahakotti ning kuidas on muutunud tarbijate käitumine. Juttu tuleb ka sellest, mis ettevõtlust Tallinnas toetab ja mis seda pidurdab, kas linn kaasab ettevõtjaid otsustesse piisavalt vara ning kuidas muuta asjaajamine kiiremaks ja lihtsamaks. Lisaks arutatakse, miks vajab Tallinn rohkem julgust otsustada ja investeerida ning mida peaks linn tegema, et olla ettevõtluse võimaldaja, mitte takistus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Elamus Spa juhatuse liige Andres Tiik, Tallinna ettevõtluskeskkonna juht Raili Nääme ja Tallinna ettevõtlusteenistuse…

Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents "Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks. Äripäeva raadios selgitasid SA TAIP juht Oliver Berg ja psühhoterapeut Kaire Valgeväli, mis asi on üldse psühhedeelikumidega toetatud teraapia ning millised on sellega seotud stigmad, piirangud ja tegelikud võimalused. Juttu tuli ka teiste riikide praktikatest ja tippteadlastest, kes konverentsil üles astuvad. Berg soovitas Eesti biotehnoloogiafirmadel kõrvu kikitada ja kiiresti tegutseda, sest suured ravimitootjad ostavad juba üles väikseid psühhedeelikumidega tegelevaid ettevõtteid. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Foto: Andres Laanem, fotol vasakult Oliver Berg, Kaire Valgeväli, Tuuli Seinberg

Iraani sõjalise operatsiooni taga on mitmete huvigruppide eesmärk teenida suuremat kasumit, märkis eelmisel nädalal Olerex AS strateegiajuht Aleksei Švedov Äripäeva raadio saates “Energiatund”. Švedov rääkis, et sõjategevuse käigus kerkis Ameerika Ühendriigid Saudi-Araabia asemele suurimaks nafta eksportijaks. Seega tagab sõda tema sõnul hiiglaslikud kasumid mitte ainult sõjatööstususele, vaid ka nafta- ja gaasisektori ettevõtete omanikele. “Mida pikemaks sõda venib, seda kasulikum see ka on,” vihjas Švedov sõja lõppemise venimise põhjustele. Švedov juhtis tähelepanu ka asjaolule, et globaalselt on kütuseturul börsiturg ja füüsiline turg on kaks erinevat maailma, mis tähendab et kui hinnad börsil tõusevad või langevad, ei tähenda see ilmtingimata, et füüsilisel turul toimuvad samad muutused. “Füüsilise turu hinnad baseeruvad platsi noteeringutel, mitte börsil toimuval.” Futuuridega kauplemine ületab naftatootmist Švedovi sõnul tänasel päeval 30 korda. “Enamus nendest tehingutest kasutatakse oma positsioonide…

Koolituse õiglane hind peab katma koolitaja tegelikud töö- ja arengukulud, kuid võimaldama ka areneda ja tulevikku planeerida. Julgus oma töö eest õiglast tasu küsida kasvab professionaalse identiteedi tugevnemisega. „Õiglane hind ei ole privileeg,“ on üks saates kõlavaid keskseid mõtteid. Koolituse tasu ei sisalda ainult koolituspäeva kulu, vaid ka ettevalmistust, järeltegevusi, enesearengut ja taastumist – tööd, mida klient enamasti ei näe. Saates „Õppetund“ räägib terviseedendaja ja koolitaja Anna-Liisa Schön oma magistritööst „Koolitajate hinnastamisotsused, professionaalne identiteet ja eetilised dilemmad“. Ta selgitab, miks peaks hinnastamisega teadlikult tegelema juba karjääri alguses ning miks tasub nähtamatu töö enda jaoks lahti kirjutada. Ka koolitusprogrammide koostajad võiksid käsitleda hinnastamist mitte majandusliku oskusena, vaid professionaalse identiteedi kontekstis. Koolitusturu vaadet avab Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu esindaja ning Mercuri International Eesti juhtiv…

Tehisaru rakett on viimasel kolmel aastal tundmatusse kihutanud. Vähegi teadlikud ettevõtted on jõudnud osta AI-tööriistad, korraldatud on sadu koolitusi ja konverentse, kõik räägivad tehisarust, kuid tööd teeme ikkagi üsna endistviisi. Juhid küsivad õigustatult: kus on see lubatud AI‑efekt? Saates "Digitark äri" uurime neid teemasid visionääri ja praktiku vaatepunktist ning saame teada nende poolt ja vastuargumendid ka teineteise seisukohtadele. Saates on külas masinintellekti visionäär ja strateeg Lembit Loo ning finantsvaldkonna AI‑konsultant, koolitaja ja praktik Gerlyn Tiigemäe. Gerlyn on koolitanud tuhandeid finantsinimesi. Ta küsis näiteks viimasel koolitusel, kas ettevõtetel on AI‑suunal olemas fookus ja strateegia. Klassist tõusis vaid üks käsi. Ja tõde on ka see, et vaid kümnendikul ettevõtetest on olemas tehisintellekti kasutamise reeglid. Ettevõtete levinud lahendus on nn "AI litsentsid kõigile" ja seda nimetatakse juurutuseks. Aga sellisel juhul peab iga töötaja ise aru saama, mida tööriist teeb…

Passwordi saates räägib Logotrade'i juht Anti Saluneem sellest, kuidas tehisintellekt muudab ärikingituste tellimist. Saluneeme hinnangul on AI muutnud klientide käitumist: inimesed tulevad tänapäeval juba konkreetsema eelvalikuga, kuid reklaamkingituste ettevõtete roll on muutunud oluliseks just nõustajana, et aidata valida õige toode sihtrühmale ja eelarvele ning vähendada kvaliteedi- ja tarneriske. Praktilised tähelepanekud AI kasutamisel kujunduses: Logo tuleb anda vektorfailina (SVG, EPS, AI, CDR), mitte JPG/PNG – muidu kaob kvaliteet. AI-le tasub anda ka tootelink, et ta arvestaks trükiala ja materjaliga; ise AI kujundusi pimesi ei saa toota – lõplik fail peab olema vektor ja PDF, koos õigete fontide ja Pantone värvikoodidega. Levinud viga: AI teeb visuaalselt ilusa kujunduse, mis pole reaalselt trükitav. Saates uurisime ka, millised on trendikad ärikingitused 2026: tehnikavidinad (akupangad, magnetiga laadijad), terviklikud tekstiilikontseptsioonid (mitte üksikud tooted, vaid ühtne visuaalne…

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, miks peavad poliitikakujundajad ajutise kaitse põhimõtted ümber hindama. Reaalsuses jääb valdav osa põgenikest ja digirändajatest uude asukohariiki püsivalt paigale. "Kuigi me defineerime neid gruppe ajutistena, on tegelik tulemus tavaliselt alaline elukoht," märgib akadeemik Tiit Tammaru. Ta viitab saates, et kui inimesed on viibinud uues riigis juba paar-kolm aastat, juurduvad nad sealsesse ühiskonda ning rajavad oma elu. Seetõttu on äärmiselt oluline alustada lõimumisega kohe esimesest päevast, mitte oodata inimeste ajutise staatuse lõppemist. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, kuidas digipööre ja kaugtöö veavad uut mitmepaiksuse trendi. Selgub, et teise kodu omamine ja sealt töötamine muudab traditsioonilisi geograafilisi piire kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Samuti selgitab professor Tammaru, miks meelitavad suured…

Ajal, mil vaimse tervise kahju maailmamajandusele ähvardab vaid kümnendiga kuuekordistuda, toob iga töötajate vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro parema produktiivsusena tagasi viis-kuus eurot, rääkis Tallinna Ülikooli ruumipsühholoogia ekspert Kadi Liik Äripäeva raadio sisuturundussaates. „Üks vaimse tervise hoidmisse investeeritud euro, kui tööandja oma töötajate tervise eest seisab, toob produktiivsuse tõusuna tagasi viis-kuus. Nii et igal juhul kasumis,“ ütles Liik. WHO andmetel on vaimse tervise tõttu maailmas kaotatud 12 miljardit tööpäeva ehk ligi triljon dollarit ning kaugtöö kasvu, tihenevate töönõuete, globaalse konkurentsi ja üleüldise ärevusfooni tõttu on see kahju kümnendi lõpuks kuuekordistumas. Oluline osa lahendusest peitub Liigi sõnul töökeskkonnas: umbes kolm-neli protsenti produktiivsusest sõltub otseselt sellest, kas ruum toetab töö tegemist või kurnab tegijat. Saates rääkis Liik veel, miks on mikrokatkestuste hulk tööpäevas aastatuhande vahetusega võrreldes kahekordistunud ja 40…

„Võib ju mõelda, et mis see 20 km Riia kesklaole lähemale kolimine ikka nii väga on, aga kui me sõidame aastas 2,8 miljonit kilomeetrit, siis see teeb 5-6% vähem kilomeetreid,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu saates „Logistikauudised eetris“. „Rimi uue kesklao asukohavalikul oli laual mitu pakkumist. Oli sinna IKEA kanti, kaalusime ka Jüri kesklao laiendamist jne. Aga iga väike detail omab mõju ja täna oleme ka oma Läti kesklaole lähemal. Mõtled küll, et mis see 20 kilomeetrit Jüri ja Laagri vahel ikka on, aga kui arvestada meie mahtusid siis see teeb arvestatava kilometraaž,“ nentis Rimi Eesti tarneahelajuht Taavi Kivisalu, kelle sõnul hoitakse tänu sellele ja erinevate ladude kokku kolimisele kokku umbes 5-6% transpordikulu aastas. Kokku läbivad Rimi kaubalogistikat tegevad veokid aastas 2,8 miljonit miljonit kilomeetrit, ehk kui võtta sellest 5-6% teeb see umbes 150 000 km aastas. Aina kasvavate kütusehindade taustal on see rahaliselt tuntav summa. Lisaks aitab kulusid säästa jahe- ja…

Saates „Kasvupinnas“ räägivad mahetootjate ühistu Wiru Vili juht Hardo Vahemäe ning teraviljaühistu KEVILI nõukogu esimees, OÜ Crocus juht Andres Oopkaup, millise tulemusega Eesti teraviljakasvatajad tänavusest hooajast välja tulevad. Juttu tuleb vilja kvaliteedist ja hinnast, täituvatest ladudest, müügiotsustest ning riskidest, millega minnakse vastu juba järgmisele hooajale. Tänavune viljahooaeg on toonud korraliku saagi, kuid selle salve saamine pole olnud sugugi lihtne. Hiline koristus, vihmad ja peaaegu korraga valminud kultuurid on kuhjanud tööd lühikesele ajale. Samal ajal tuleb juba ette valmistada põlde ja külvata järgmise aasta saaki. Hea saagikus on toonud kaasa ka järjest teravama laopinna puuduse. Vahemäe sõnul on mahetootjatel kuiva vilja täis pandud sisuliselt kõik võimalikud hoiukohad. Oopkaup tõdeb, et raskusi on juba ka kokkuostjatel. Tavapärase koristusjärjekorra on ilm tänavu samuti segi löönud. Selle asemel et kultuurid valmiksid üksteise järel, tuleb põllumehel tegeleda korraga…

Retail media ehk ostukohareklaam viib reklaami ostuhetkele lähemale ehk keskkonda, kus tarbija on juba valmis valikut tegema. Millised lahendused seal päriselt töötavad: kas digiekraan, e‑poe nähtavus, pop‑up või hoopis siseraadio? Ja kuidas jõuda tarbijani nii, et reklaam toetaks ostuotsust, mitte ei jääks lihtsalt taustamüraks? Saates jagavad Rimi Baltic Foodi brändi- ja kommunikatsioonijuht Andrija Arro ning Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht Tiia Nõmm kogemusi ja näiteid jaekeskkonnas hästi töötavatest lahendustest. Juttu tuleb sellest, kuidas valida ostukohas töötavat formaati, millal võib reklaamihulk hakata ostukogemust kahjustama ning kuidas hinnata eri kanalite tasuvust. Mediabrokeri tegevjuht Kadri Konstantinov räägib, miks retail media tulevik sõltub üha enam mõõtmisest. Kuidas teada saada, kas reklaami märgati, kas see mõjutas ostukäitumist ja kas kampaania tõi ka müügitulemuse? Saates otsitakse praktilisi viise, kuidas muuta need andmed turundaja jaoks kasulikeks…